Neid on päris palju saanud :)
Käisime metsas - Paikuse kandis! Fotokad kaasas. Minu eesmärk oli leida sinililli aga ei leidnud :( Siis kui ma olin juba käega löönud igasugu lilledele avastasime ikka õnneks ülased ja siis veel mõned paiselehed ja lõpetuseks veel Pärnu jõe äärse grillimiskoha. Ilus suur laud toolidega oli ja loodetavasti ikka võis seal võõraski ennast parkida. Üks koer käis meid tervitamas ja üks kass. Mõlemad teadsid tõenäoliselt seda, et kui grilliplatsil istutakse, siis saavad nemadki sealt üht-teist hamba vahele. Luurasid veidi ja siis lahkusid pettunult. Meil oli vaid hapukurki :P
Igal juhul mõjus see käik võrratult hästi! Päeva lõpuks olime küll hirmus väsinud, aga ma lausa tundsin, et kopsud on värsket õhku täis - linnas laiuv tolm oli välja kolinud :)
Järgmine üritus tuli nii kiirelt peale, et sain tänu sellele põdeda ka. Nimelt tuli Nyyl idee minna Arne Oidi kontserdile. Kaks kuukiirt. Eelmine päev oli asjast juttu ja järgmine päev oleks pidanud olema minek. No ja mina suutsin selle hommikul ära unustada! Ja läksin tööle teksadega... Lõuna ajal kui kontsert meelde tuli oli juba hilja. Ja nii ma siis läksingi elus teist korda teatri/kontserdimaja üritusele teksapükstega! (Esimene kord oli Tartu Vanemuises kui pühapäevaõhtul Pärnu bussi pealt tulles otse teatrisse mindud sai). No ja nüüd seekord siis vaatasin kuidas pidulikes riietes inimesed kontserdimaja uksest sisse läksid :S
Tegelikult on huvitav see, et vanem publik käib teatris/kontserditel ka nädala sees pidulike riietega. Neis on ikkagi säilinud see etikett, et kuhu sobib kuidas minna. Aga nüüd vaatasin ja olen ennegi näinud, et noored tulevad täitsa suvaliselt - kes otse rannast, kes nende riietega, millega õhtul klubisse minnakse. Seegi kord oli teksastatud inimesi, kes absoluutselt ei põdenud - nii nagu mina seda tegin! Eks tegelikult oleneb ju kõik ka kontserdist kuhu minnakse. Kui laval on tualettides esinejad, siis oleks kummaline topi ja teksadega saalis istuda. Aga kui ma lähen vendade Urbide kontserdile (huvitav, kuhu nad kadunud on!?!), siis oleks sinna kummaline õhtukleidiga minna! Vähemalt pole ma näinud ühtki õhtukleiti, mis suudaks kanda nende laulude mõtet :P
Aga kontserdist ikka ka! Absoluutseks lemmiklooks sai Liisi Koiksoni lauldud "Kaks kuukiirt mu toas"! Tõeliselt armas lugu ja meloodia väga minu kõrvadele ;) Konferantsjee Rohke Debelakk oligi täpselt selline nagu ma kartsin - st üritas enda moodi juttu ajada ja igavesti lahe olla. Ei mingit muljet! Lauri Liiv üllatas ja seda selles mõttes, et ma ei teadnudki et tal nii kile hääl on :P Karl Madis päästis kontserdi, sest teda on alati hea kuulata. Mis mulle tundub, et Liisi Koiksonit sobib suurepäraselt kuulata - väga hea muusika ja plaadilt ja raadiost kõlab väga kenasti. Aga kontserdile minna ei tasu, sest see ebakindlus, mis lavalt õhkub lükkab näiteks mind küll täielikku pingeseisundisse. Nagu hoiaks kogu aeg pöialt, et tal ikka kõik korras oleks ja et asi kulgeks nagu tsenaarium ette näeb - ei mingeid ootamatusi palun! Aga ongi ju olemas inimesed, kes armastavad rahvast enda ümber ja tähelepanu keskpunktis olla ja siis teised inimesed, kes armastavad oma asja vaikselt omaette ajada ja mitte ise pikude alla jäädes oma tehtut teistelegi pakkuda. Ise olen samasugune ju tegelt ;)
Liiga pikk jutt! Hingetõmbepausi pilt siia vahele!
Pühapäev oli hea päev! Ema sõitis hommikul kodunt ära ja terve päev omaette olla ilma et keegi kuklasse hingaks on ikka päris super :) ja kes üldse ütles, et 7 päeva nädalas peaks tööpäevad olema? Seitsmes oli minu meelest algusest peale puhkamiseks mõeldud või kuidas :) Igal juhul just puhatud saigi ja õhtul läksime jälle kontserdile. Seekord "Parimad Eesti Laulud Uues Kuues". Konferantsjee Vaiko Eplik on väga hea! Ja lauljad Hanna-Liina, Maarja-Liis, veidi häbelik Laura, meespoolest Koit, Eplik ise ja Noorkuu ju lausa supertandem! Viimaste aastate parim avastus on olnud Maarja ja Noorkuu. See kuidas nad koos esinevad. Aga kontserdi parim lugu oli "Sellest saab meie suvi" Koidu esituses. Ja üllatus-üllatus - seda kõige paremat lugu kontserdi plaadi peal ei leidu! Vat nii. Nüüdseks on need kontserdid küll läbi, aga kes seal käisid nägid peale väga hea esinemise ka väga uhkeid tualette :) Laura tõenäoliselt kolmest suurest siidirätikust kokku õmmeldud maani kleit oli eriliselt uhke!
Ühesõnaga - kuigi pühapäeva õhtul oli ennast eriti raske kodunt välja ajada - nii hea oli olla lihtsalt! - siis jäin ma selle kontserdiga väga-väga rahule :)
Ja koduteel nägime pikeerivaid kajakaid. Millegipärast on neid sel aastal Pärnu jõe kohal kohe eriliselt palju! Lendlevad lausa parvede viisi ja kalapüüdmine on kift vaatepilt - olete näinud kuidas kajakas pikeerib? Laskub umbes 2 meetri kaugusele veepinnast, märkab kala ja sööstab täie hooga vette nagu nool! Siis tõuseb kala noka vahel otse veest lendu ja terve kamp tema sabas lootuses kala omale saada :P Aga nad kugistavad nii kiiresti, et seda ei juhtu :)
Vat miks ma ei suuda kuskil sellises kohas elada kus pole merd! See merelõhn, kajakate kisa ja võimalus minna randa ja vaadata kuidas taevas ja maa ühte sulavad ei ole millegi vastu vahetatavad! Isegi mitte lumiste mäetippude :)
Ja nüüd maapeale laskumine ja kõikide majas olevate aknaaluste tühjakskolimine, sest neljapäeval tullakse meile uusi aknaid panema! Oi seda sodi, mida siis tõenäoliselt nädal aega kraamida annab!
Kirjut liblikat nägin pühapäeval! Tuleb kirju suvi :D
